Margin Call (2011)

Häid maakleri filme on meeldivalt vähe. Sellepärast ongi alati hea meel, kui keegi midagi selleteemalist on ette võtnud. Päris finantsvalla töötajatel on aga arvatavasti selliseid filme sama naljakas vaadata kui arstidel Dr.House-i. Aga tühja neist spetsialistidest. Mulle meeldivad sellised Wall Streeti nö põnevikud. Börsimaakleri elu tundub filmide järgi väga hüplik. Kõik läheb kas alati ülesmäge või tuleb siis kuristikuna alla. Ükspäev on sul Jaguar, plastmassist tissidega naine ja sisegolfiväljakuga maja, aga järgmisel hetkel kõnnid liftist välja, pappkast kontorilillega süles ja kujutletava jalajärg püksitagamusel. Üllatav on tegelikult, et finantskrahh rohkem filme ei sünnitanud. Ühe käe sõrmedel on võimalik neid lugeda. Margin Call oli küll nendest mõnest võibolla kõige nõrgem ja klišeem, aga meeldiv vaatamine sellegi poolest. Natuke liiga palju staare ja poolstaare. Igaüks tahtis oma sutsaka ära teha. Sisu lihtsust arvestades, oli neile kerge pikki mono- ja dialooge kirjutada. Liiga palju tühja jahumist ja kujutletavat silmade pööritamist. Aga jälle väga virised pole põhjust. Üldplaanis kõik sujus. See koerapüänt oli ilmselgelt liiast. Kiskus keskmise järelmaitse kergelt läilaks.

6.

In Time (2011)

Tulevik. Raha pole. Maksab ainult aeg. Antakse sündides ports kätte ja pärast 25-ndat eluaastat oled isemajandav. Kui näpud põhjas siis sured maha. Käid tööl teenid paar tundi...teed pärast baaris väikse õlle 2 päev jälle vähem. Päris huvitav nägemus. Hea koomiksi saaks...või vähemalt põneva arvutimängu. Isiklikus plaanis hakkasin fantaseerima kuidas ma metsajooksule minnes põnevuse mõttes ainult isikliku rekordi tarbeks minuteid kaasa võtan. Filmis oli nii helgeid kui tumeidaid kohti...filmikunsti seisukohalt. Õnneks see tüütu Dr.House-st pärit popp tibi suri suht alguses ära. Nii pluss. Teiseks oli kangelase görlfrend päris huvitav tütarlaps. Tekitas kõiksugu huvitavaid mõtteid. Autod olid lahedad. Kostüümid lustakad. Jälle paar plussi. Seda, et sai tõestatud, et Justin Timberlake ei ole mitte andekas näitleja...seda ei oskagi plussiks või miinuseks liigitada. Tunnistan ausalt, et isegi kasvõi Nicolas Cage-iga oleks parem film tulnud. Justin on kole ja puine noor mees. Film oli pigem miinus. Venis vahepeal ja kippus imalaks. Cillian Murphy oli jälle pluss. Pidi näitlemis raske töö teiste eest ära tegema ja eks ta tegelane väsis lõpuks pisut ära. Jälle miinus. Sellele filmile annab vabalt järje teha ...ei teagi kas see nüüd pluss või suur miinus...elame näeme.

5.

Tower Heist (2011)

Lihtsad järeleproovitud asjad. Mölakas riskikapitalist omastab lihtsameelsete tööinimeste pensionifondi pandud raha ja veel naerab mõnitavalt. Tegevus toimub peenes hotellis. Ameerikas on selline imelik komme, et inimesed elavad hotellis. Seal elab ka sulist rikkur ja naiivsed töömesilased on hotelli teenindav personal. Proletariaat otsustab kätte maksta...võtta vereimejalt see, mis on toolele kõige armsam - tema raha. Appi võetakse üks mustanahaline gettomees, kellelt palutakse know-how-d. Edasi läheb kõik sujuvalt nö nagu filmis. Casting on üllatavalt õnnestunud. Lisaks tuntud koomikutele (Stiller, Murphy) on punti saadud ka paar normaalset päris näitlejat (noorem Afflect jt). Meeskond töötab õlitatult. Piinlikuid kohad on üllatavalt vähemuses ja kergesti talutavad. Kokkuvõtteks suht õnnestnud lihtfilm. Meeldis rohkem kui ülepingutatud Ookean 12-13.

6.