neljapäev, november 26, 2009


The Third Man (1949)
http://www.imdb.com/title/tt0041959/


Et siis klassika. Sellised filmid on lahedad. Nad kulgevad meeldivalt aeglaselt, kõigis stseenides saab näitleja oma lause rahulikult lõpuni ütelda, lõpetuseks võtta näkku selline vajalik dramaatiline pilk, aga samas montaaž ei ole kaugeltki laisk ja lohisev. Kahjuks, mind väga ei huvitanud see Graham Green-i romaan, mis filmi aluseks oli. Suht igav ja lame lugu. Orson Wellsile kuuldavasti meeldis väga, kuna tema sõnul on näitleja jaoks unelmate roll selline, kus 2/3 filmi räägitakse temast, kõik tegevus toimub tema isiku ümber ja siis kui ta viimases vaatuses lõpuks lavale astub on ta juba müstiline tegelane. Jääb üle ainult oma 3 stseeni võimalikult effektselt ära mängida ja filmist jääb meelde ainult tema. Kokkuvõttes film minus sellist eufooriat ei tekitanud kui Casablanca või siis Dr.Strangelove, aga meeldiv kinomatograafiline heaolutunne on siiamaani alles. Filmimuusika on ajaloo kõige lahedam. Korduvalt ja korduvalt võin ma vaadata seda lõiku, kus Harry Lime-i varitsetakse ja tuleb purjus õhupallimüüja. "Balloon, mein herr?". See on vapustavalt perfektne stseen. Sellele järgnev tagaajamine Viini kanalisatsioonisüsteemi oli juba igav, kui karta on, et kõik kanalisatsioonitorus filmitud tagaajamissteenid, mis hiljem on tehtud (näiteks seriaal Monk esimine osa)panevad ütlema: "Nagu kolmandas mehes".

8.

teisipäev, november 24, 2009


Riigireetur (2009)

Teema nii väga küll ei huvitanud, aga vaatasin huviga. Tahtsin näha mida Erle Veber sellisest teemast teha suudab. Väga positiivne tulemus. Filmi vaadates muutus teema huvitavaks. Meenus, et isegi töötasin samal ajal olude sunnil samas majas. (Olin peastaabi pressiosakonnas ajateenija). Väga põnev oli vaadata neid mundris õnnetuid kaitseväe saatusele jalgu jäänud ohvitsere, kes said oma viha ministeeriumi vastu Herman Simmi peal välja valada. Simmi intervjuud oleks võinud rohkem olla ja seda Simmi mänginud näitlejat vähem. See vaene mees vist kõndis 100 kilomeetrit filmi jooksul maja.

6.

teisipäev, november 17, 2009


Vexille (2007)
http://www.imdb.com/title/tt0970472/

Korralik ja mitmekihiline jaapani ulmemultifilm. Küll natuke etteaimatav ja turvaline. Mingeid erilisi järelmõtteid ei tekitanud. Ilusasti joonistatud Harju keskmine multifilm vanemale koolieale. Minus kui vanemas inimeses tekkitas parajat kaost see, et mõlemad naispeaosalised olid nii kuramuse ühte nägu ja nad läksid mul koguaeg segamine.

6.

teisipäev, november 10, 2009


Brüno (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0889583/

Mäletan, seda iiveldustunnet, mis jäi mulle pärast Borati vaatamist. Iiveldus ja suht suur pettumus oli. Borat oli lisaks jäle olemisele ka suht mõtetu ja sisutu. Nüüd tuleb piinlik ülestunnistus - Brüno mulle isegi meeldis. Oli muidugi kohutavalt piinlik. Paar korda sulgesin filmi, kuna ei suutnud enam edasi vaadata...aga vaatasin natuke hiljem edasi. Seda filmi vaadates hakkasin kurbusega mõtlema kõigi neile Eesti glamuuriwannabe-de peale, kes piinliku püüdlikusega üritavad staaridest keskpäraseid fotonäituseid teha või siis õhkavad õnnest, kui neid televisiooni vabariigi aastapäeva kleite kommenteerima kutsutakse. Õnnitlen neid emasid, kelle poegadest Merkos projektijuhid saavad. Elavad igavat, aga eneseväärikat elu.

7.

neljapäev, november 05, 2009


Letters from Iwo Jima (2006)
http://www.imdb.com/title/tt0498380/

Idee teha film vastaspoole leerist on iseenesest väga huvitav. Kahju ainult, et film ei tulnud suurem asi välja. Imalavõitu film teemal, et nats on ka inimene. Midagi südamesse ei läinud. Võlts ja tühjavõitu. No ei ole Eastwoodi kõige tugevam külg nende sõjafilmide tootmine.

4.

Flags of Our Fathers (2006)
http://www.imdb.com/title/tt0418689/

Natuke pelgasin seda filmi. Kartsin, et on pisut selline imal jura...midagi, mis meenutaks halvas mõttes filmi "Nimed marmortahvlil". Kuigi jah natuke meenutas, siis üldpilt oli täitsa meeldiv. Eastwoodi teema selline eepiline sõjafilm vist ikka ei ole. Kippus venima ja sentimentaalseks kätte ära. Kõik jälle liiga teravates värvides. Aga fotograafile näidata sõjafilmi legendaarse foto sünnist, siis ei saa nuriseda.

7.