laupäev, september 25, 2010

Evolution (2001)


Turvaline valik. Ivan Reitman ja kummalised limsased tulnukad, David Duchovny ja kummalised limased tulnukad. Julianne Moore oli ka kindlapeale castitud ainult seetõttu, et ta on nii kuradima Gillian Andresoni nägu. Hollywoodi peaarvuti arvutas välja, et kui liita X-Files ja Ghostebusters, siis välja tuleb midagi sellist. Noh midagi sellist tuligi. Lõbus ameerika komöödia. Tore ja keskpärane. Selline tore film, mida vaataks esimesel jaanuaril pohmas peaga TV3-st. Naljad polnud ka väga jubedad ja üleüldse ei olnud ka väga nõme. Neegritest on natuke kahju. Aastasadu kestnud vabadusvõitlus ja võrdsusihalus pole veel kaugeltki võideldud ja ihaletud. Korralikus perefilmis võib mustanahaline mängida ainult sellist pisut kiimas ja ropu suuga koomikust peategelase sõpra. Kahe jalgne sõber. Aga asi paraneb. President on juba peaaegu, et...

5.

esmaspäev, september 20, 2010

Salt (2010)


Kõigepealt tänaks oma ema, kes võttis mu armsa poja hoida. Tänu sellele jõudsin esimest korda kinno kahe aasta jooksul. Päris palju on muutunud. Vaatasin filmi kinos Kosmos. See oli tõeline ulme. Pilet maksis 25 krooni, Coca Cola 10 ja Pop corn 15. Tziisas kraist...see on ODAV. Mäletan vanast asjat, et vanasti oli kinoelamus ikka väljaminek. Lisaks lisada, et filmi vaatas peale minu ja mu naise veel umbes 15 inimest, siis hakkas päris kahju neist kinoärimeestest. Ots otsaga kokku ei tohiks selline äritegevus küll viia. Filmist rääkida, midagi suurpärast on raske. Oli ikka päris naeruväärne taies. Film oli selline nicolascage-ilik keskpärane susservusser seiklusfilm. Angelina Jolie ei olnud ilus. 10 aastat tagasi ei oleks olnud ma filmi vastu võibolla nii kuri, kuna pesus ja liibuvas riietuses Jolie oleks rõhunud edukalt minu mehelikele aistingutele. Nüüd jäi see ära. Jolie oli nii kõhna ja väsinud. Tundus, et põeks mingit rasket haigust. Või oli lihtsalt vanaks jäänud. Seda enam oli naeruväärne vaadata kuidas ta pidevalt vastu metallpinda kukkus ja pärast kohutavalt metallset matsu püsti tõusis ja edasi jooksis. Mida film edasi seda "kurjemaks" action läks ja suuremaks laibakuhi kasvas. Viimakseks madinaks oli filmi väärtus kahanenud kespärase B filmi tasemele. Säästumarketi filmiriiul siit ta tuleb.

3.

Carla`s Song (1996)


Tore väike film Glasgow bussijuhist, kes armub Nicaraguast pärit salapärasesse bussijänesesse. Kuna armumine on kõrvuni, siis lööb bussijuht kõigele käega ja sõidab ta koos pruudiga Lõuna-Ameerikasse nö vanematega kohtuma. Sellist pateetilist sisu arvestades oli film väga õnnestunud. Pisaraid silmast vägisi ei kisutud. Vaadata oli suhti lihtne ja meeldiv. Carlyle oli värske. Just Trainspotingust tulnud. Nicaragua konflikt on filmides kummaliselt vähe kajastatud. Vaino Väljasel on vähe filme, mida vaadates oma karjääri meenutada.

6.

reede, september 17, 2010

3000 Miles to Graceland (2001)


Kuidas sellised filmid sünnivad? Produtsent kohtub kohvikus Kevin Costneriga. Esitab palve, et tule mängi minu filmis. Costner vastab, et kle ma eriti ei viitsi...mõtlesin, et võtan natuke rahulikumalt paar aastat. Produtsent: "Tule palun..teeme ükskõiks millise filmi, kirjutame stsenaariumi 10 korda ümber kui vaja". Costner on pisut laisk ikka "Olgu..ma tahan olla Elvis ja film peab olema selline komöödia-action-perefilm" Produtsent on nõus. Costner mõtleb "krt jama, peab midagi veel jaburamat välja pakkuma". Costner "Ma tahan mängida sellist sõbraliku mõrvaliku Elvist, kes teeb kümneid naisi leseks ja sadu lapsi orvuks, aga samas olen selline mõistlik mees, kes jätab sümpaatse mulje...ja ma tahan vähemalt 6 korda tulistada erineva automaatrelvaga...ja vibuga." Produtsent noogutab. Costner ütleb "Fuck it. Teeme siis ära. Lihtne oli vaadata. Kordagi polnud näha, et tehakse rasket kunstitööd. Selline lõdvalt tehtud plahvatuserohke perefilm-thriller-komöödia. Politseinike suri kümnete kaupa...ja ükski seadusesilm ei saanud meetri pealt pumpüssist ka kellegile pihta.

4.

teisipäev, september 07, 2010

Avatar (2009)


Sajandi multifilm ka vaadatud. Olin pisut hirmund ja skeptiline. Liiga palju sellist tehnilist ülistust. Tehnikapool mind väga ei erutanud. Kindlasti olid patsidega mehed ennast ribadeks raalind. Vaatasin seda muidug 2D variandis ja telerist. Nüüd võib muidugi öelda, et oleks pidanud papist prillidega kinos vaatama, et siis oleks saanud õige nätaka kätte. Film peaks töötama iga D-ga. Nüüd siis filmist. Oli liiga kärts ja salatisinine. Kuid üllatus üllatus...film mulle meeldis. Nii imal ei olnud kui kartsin. Vastikuid sõrmuste-isanda-stiilis ülistavaid kõnesid oli vähe ja need olid lühikesed. Virtuaalmaailm oli enamvähem huvitav. Parem ja huvitavam kindlasti kui suvaline Disney toodang.

7.

esmaspäev, september 06, 2010

Sorcerer (1977)





















Tore on ajaloos sobrada. Leiab nii mõndagi huvitavat. See film on küll puhas kuld. Friedkini nähtud filmid on kõik muidugi olnud vinged. Prantsuse sidemees ja teised. Sorcerer on mõnusalt kummaline. Esimesed 10 minutit ei ole dialoogi. Tuimalt jälgitakse 3 inimese ühte dramaatilist päeva elus. Filmi sissejuhatav osa kestab tund aega. Täpsemalt pool filmist. Siis hakkab alles põhiline liin pihta. 3 pahanduste eest põgenenud meest registreerivad ennast hullumeelseks autojuhitööks. Tuua ära rappumist kartvad lõhkeaine kastid läbi tšungli veoautokastis. Meenutas sellist Top Geari seiklusosa, aga vingemat ja põnevamat varianti. Elu või surm. Seda filmi vaatan paar korda veel.

9.

Punane elavhõbe (2010)


Meelde jäi palju ilusaid kaadreid. Palju püüdlike dialooge. Isegi paar katset olla filosoofiline. Kuid siiski ei sobinudeelmine stseen eriti järgmisega kokku, ükski tegelane ei mõjunud hetkekski usutavana ja üleüldse oli ekraanil toimuv suhteliselt tüütu poosetamine. Üritati kõigest väest luua 90-ndate õhkonda. Filmi eriti minule ei olnud. Ei teagi kellele see film tehtud oli. Oja Peeter ja vana Ulfsak tegid oma osa korralikult, noored olid hädas. Pop-e poisse on vähe. Ikka-jälle peab Avandi politseinik olema ja Malmsten pätt. Või siis vastupidi. Raske on neil anda samasse rolli 35-ndat korda sisse elades midagi uut välja.

3.

kolmapäev, september 01, 2010

Revenge (1990)


Õpetlik lugu. Kui sa oled saanud vanemaks meheks. Kui sul on juba kogunenud raha ja positsiooni, et omandada endale noor naine (Eriti veel selline püss nagu Madeleine Stowe). Kutsud külla suht noore ja sõjaväelendurina töötava Kevin Costneri. See on puhas looduse narrimine. Ükski vägi ei hoia neid kahte liikuvat sekspommi üksteisest eemal. Niiga läks siin. Kahju et koer surma sai. Tema polnud milleski süüdi. Samas tekkis mõte, et korralikule narkoparunile on truudusetu naise karistamine selline ere vaheldusevälgatus hallis argipäevas. Anthony Quinnil tuli muldvana aga tegusa mehhiko narkokuninga mängimine suurepäraselt välja. Kindlasti suurepärasemalt kui omal ajal jumalaema kiriku kellamehe mängimine. Quinn ju juhuslikult sünnipärane mehhiklane. Pole siin midagi imestada. Film oli selline naiste õlu. Kirjade järgi thriller, aga pisaratest märg ja muusikalt viiuliline. Lõpuks jõudis kohale, mida meenutas. Täitsa korralik telenovela oli..Hollywoodi superstaridega. Ikkagi Mehhiko.

4.