Meelde jäi palju ilusaid kaadreid. Palju püüdlike dialooge. Isegi paar katset olla filosoofiline. Kuid siiski ei sobinudeelmine stseen eriti järgmisega kokku, ükski tegelane ei mõjunud hetkekski usutavana ja üleüldse oli ekraanil toimuv suhteliselt tüütu poosetamine. Üritati kõigest väest luua 90-ndate õhkonda. Filmi eriti minule ei olnud. Ei teagi kellele see film tehtud oli. Oja Peeter ja vana Ulfsak tegid oma osa korralikult, noored olid hädas. Pop-e poisse on vähe. Ikka-jälle peab Avandi politseinik olema ja Malmsten pätt. Või siis vastupidi. Raske on neil anda samasse rolli 35-ndat korda sisse elades midagi uut välja.
3.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar