pühapäev, aprill 04, 2010

The Road (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0898367/

Julgen jääda skeptiliseks teooria suhtes, et kui toimub midagi katastroofilaadselt, siis muutuvad osad inimesed röövloomadeks ja osad pühakuteks. Võibolla ameerikas tõesti. Kujutan ette, et vähemalt Saksamaal säilib elementaarne kord ja talutav rongiliiklus. Inimene on nutikas olevus. Kes mind ikka saab takistada idealistlik olemast.

Filmi juures meeldis:
1)Ärasöömist ei näidatud
2)Mõtetut vägivalda oli väga väga vähe
3)Lõpp oli positiivne. Läks hästi kontrasti selle kohutava masendusega, millega 99% filmi silma paistis.

Filmimuusika oli jubedus. Saan aru, et isa ja poja võitlus elu ja väärikuse nimel on tõsine ja väheoptimistlik teema, aga miks on vaja seda ka pideva matusemuusikaga korrutada. Selline soundtrack hakkab vaimse tervise peale.

6.

2 kommentaari:

Kalmsten ütles ...

nu seal alguses oligi mingi elementaarne kord ju. Hiljem(Pakun, et ca 7-10 a.) kui nad juba rändasid siis olid asjad suht pizdautases - mida keerulisem süsteem, seda kiirem allakäik, aga film ise oli selline kont-keskmine...

Saksamaal säiliks ka kasutatud metroopiletite arhiveerimiskorraldus jms. :D

veiks ütles ...

Täiesti mõtetu film. Milleks sellist masendust külvata. Muusikaga tuli meelde üks tuttav, kes täpselt samasuguse klaverikäiguga tahtis oma kodukootud filmikest sisse juhatada ja meeleolu tekitada. Väga solvunud oli kui palusin tal see ruttu kinni panna...