Milline ülbus. Oled nagu küll kontinentaalse kuulsusega jugoslaavia kinomees, aga ikkagi lähed ja hakkad lihtsalt lambist tegema isiklikuks minevat dokumentaali sellisest mehest nagu Diego Maradona. Esimene filmipool häiris see "Kusturica teeb Maradonast" filmi tunne mind tugevalt. Kõik need võrdlused minu (tema) filmidele jms. Samuti on lame kasutada Monty Python-like vahelõike. Mida film edasi, seda rohkem sisse elasin. Oli õnnestunud päris lähedaks ohvriga saada. Vaatasin seda Maradonat. On ikka oinas küll. Samasugune sell nagu Matti Nykänen. Geenius spordiväljakul, aga ufo tsiviilelus. Maradonal vist vedas naisega rohkem. Samas tunnen selliste piinatud geeniuste vastu igavest ja sügavat sümpaatiat. Ei oleks minu lapsepõlv olnud sugugi nii hea, kui mul õrnas eas poleks olnud selliseid iidoleid. Kuigi mulle meeldis Paul Gasgoine-i värav Šotimaa vastu rohkem.
7.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar