Film noorest, õnnetust ja väga väga suurst mustanahalisest poisist, kelle adopteerib Sandra Bullock ja tema pere. Noh jah, täpsemalt mingi ülitore naine ja tema lapsed ja mees. Ameerika on imelik koht. Mitusada aastat ahnust ja ameerika unenägu on bisness nii suureks läinud, et enne ülikooli astumist külastavad lapsendatud koljateid kurjad ametnikud, kes uurivad ja puurivad välja, kas mitte ei ole hea kristlase sees peidus kasuahne ärinaine, kes korjas suurekasvulise neegrilapse üles ainult sellepärast, et tollel on potentsiaali saada NFL-i ja sellega loomulikult miljonäriks. Päris karm kord neil seal. Isegi heateod on agentide uurida-puurida.
Sandra Bullock võitis jackbot-i. Sellisest filmirollist mängib iga endast lugupidav näitlejanna vähemalt oscari nominatsiooni välja. Bullock on meeldiv inimene, kes on mänginud ainult meeldivaid inimesi. Valik oli kindlasti produtsentide jaoks lihtne. Puhas inimine. Pole baaris kakelnud või ilma pesuta limusiinist väljunud. Meeldis ka mulle. Hea roll. Suutis nii imalat teemat inimlikult mängida. Kujutan ette pisarates koduperanaisi Detroidist Alaskani, kes õhkasid kinomajast lahkudes läbi pisarate abikaasale kõrva , et nii nunnu...adopteerime ka heasüdamliku afroameerika poisikluti.
Terve filmi ootasin, et kuna tuleb see kohustusliku "kõik läheb järsku ootamatult jube *****, et siis lõpus järsult happy endi poole söösta" kohta, aga seda päris ei tulndudki. Väga aitähh selle eest. Sellest ka nii kõrge hinne.
PS. 2010 aasta NFL-i hooaega ootan nüüd suurema huviga. Äkki isegi hoian esimest korda elus Ravensile pöialt. Krt päris jube võib olla noorel mehel sporti teha, kui sinust on juba film tehtud ja sinu ema mänginud inimene on oscari võitnud.
8.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar