esmaspäev, mai 03, 2010

Burnt by the Sun (1994)


http://www.imdb.com/title/tt0111579/


Tellisin lausa amazonist selle filmi. Ja ei kahetse. Kui Tartu vaimu olemasolusse ma väga tõsiselt ei suhtu, siis mingi vene hing tundub olevat olemas küll. Võibolla päriselt ei ole, aga klassikalises vene kirjanduses ja heas vene filmis on see käegakatsutavalt olemas. Suvaline tänavavenelane on tavaline inimene ilma metafüüsilise aura ja vaimuta. Film oli mõnus. Suvaline Tšehhovi näidend toodus revolutsioonijärgsesse aega. Kodusõja kindral on abiellunud endisesse maaaristrokraatiasse. Elab õnnelikult erukangelase elu oma noore naise ja selle tsaariaegse perekonnaga. Vaidlevad vahest teemal kumb on parem, kas tsaariaegne elu või nõukoguaegne. Vaidlus on inteligentne ja selle katkestab teenija prantsuskeelne kutse lõunale. Kahe ajastu meeldiv skisofreenia. Saabub külla endine perekonna kasvandik ja naise nooruspõlve armastus. Peagi selgub, et nüüdsel ajal on tegemist NKVD töötajaga, kes saabub paar päeva ennem vahistamiskomandot, et kangelaskindralil silma peal hoida. Elavad paar viimast päeva veel idülli. Pinge tõuseb, aga kordagi ei näita keegi välja, et katastroof on saabumas. Näitlejatööd on suurepärased. Kõik püssid teevad neljanda vaatuse lõpus pauku. Mihkalkov ja Menshikov on nagu Venemaa Kibuspuu ja Krjukov. Lõpp läks pisut poosetamiseks. Seega panen 10 asemel 9.

9.

Kommentaare ei ole: