The Book of Eli (2010)

Viimane aeg on olnud viljaks maailma- lõpufilmide sõpradele. Kõigepealt The Road siis nüüd see. Hämmastav oli maailmalõpu väline sarnasus kahel filmil. Järelikult peab uskuma, et maailmalõpp ongi selline, kus vedelevad autod, mahajäetud maantesillalt avaneb alati suurepärane vaade ja teelisel on abiks ostukäru....samuti on kõik head tegelased teel ookeani äärde. Mulle see isegi meeldib. Stabiilsus. Vabalt võib fantaseerida mõlema filmi jätkuosast, kus niidid kokku jooksevad. Õnneks sisulist sarnasust ei olnud. Eli raamat oli vähemalt meelelahutuslik. Ei koosnenud ainult depressioonist. Piibli imevägi on muidugi natuke koomiline argument. Hea, et filmi lõpus asetati see tema õigesse kohta. Riiulisse. Oleks tahtnud teada, miks võõraste inimeste sõrmi kontrolliti. Äkki ma ei pannud seda seletavat kohta lihtsalt tähele. Gary Oldman oli nii nii väga tuttavas osas. Pahadest pahim ja Denzel oli jälle nii hea ja heroiline. Jälle turvaline kogemus. Alcatraz on ikka ameeriklastel meelel ja keelel. Seda saab alati kasutada, kui vaja sellist müstilist ja ilmeksimatult äratuntavat kohta markeerida. Kunstipärane rohekas-kollakus-pruunikus tüütas lõpuks ikka ära. Üldiselt oli pisut parem kui ma kartsin

6.