reede, juuni 28, 2013

The Dark Knight Rises (2012)


Kurb kui filme rikuvad dokumentaalsed sündmused.  Eelmist Batmani segas vaatamast toreda noore näitleja surm ja nüüd siis see tulistamine kinos.  Õnneks laisa ja osava inimesena jätsin filmi esilinastuse ja vaatamise vahele korraliku aastase pausi. Veelgi kaugemale läksin - filmi vaatamise ja nende keskpäraste ridade kirjutamise vahele on jäänud oma 2 kuud.  Mälus on säilinud ainult puhas mälestus ja helgemade kohad.   Näiteks ei mäleta ma enam vägapalju sellest, et millest seal nö jutt käis. Väga udune on ka filmi lõpplahendus. Küllap läks hästi. Meeles on aga meeldivalt pikk ja sobiva tempoga film. Pikkus on selliste filmide puhul oluline.  Mida pikem seda parem.  Lühike koomiksifilm = halb ja pealiskaudne.  Kaks näitlejat on ka meeles.  Christian Bale on suht udustma hakanud, tema loeks unustatuks. Gaasimaskiga mees ja Anne Hathaway.  Väga tublid. 

7.



pühapäev, veebruar 10, 2013

Skyfall (2012)


Bond. Normaalne kultusfilmisari oleks ammu joone alla tõmmanud. Millegipärast see masin ei taha peatuda.  Mul ei ole loomulikult midagi hea meelelahutuse ja veel vähem Daniel Craigi vastu - otse vastupidi. Eelmine ja eriti see värske Bond on mulle olnud katsumused. Kuidas sa jätad pooleli. Kõik ju on ära kannatanud ja kiitnud.  Tahtmine oli küll. Igav farss. Ballett nugadele ja automaatidele.  Lava oli ilus. Kinotehniliselt kindlasti meistriteos. Hingelt aga surnud asi.  Võibolla (arvatavasti nii ongi) on viga ikka minus. Teatud vananemisest tulenev rahutus ei lase kinofilme lihtsalt ja ilma nõudliku vingumiseta nautida.  Tahaks loota, et mu poisid vaatavad 20 aasta pärast Skyfall-i kui tõelist retrot ja vaatavad Daniel Craigi totakalt krampliku kuju umbes samade tunnetega kui mina Sean Connoryt või Roger Moore-i vahest nooruspõlves vaatasin. Aga samas on ka suhteliselt tõenäoline, et Sam Mendes on lavastanud täpselt sellise asja, mis võimalikult palju raha sisse tooks ja noortepärane välja näeks. Javier Bardem oli lihtsalt kohutav. 

5.