Bond. Normaalne kultusfilmisari oleks ammu joone alla
tõmmanud. Millegipärast see masin ei taha peatuda. Mul ei ole loomulikult midagi hea
meelelahutuse ja veel vähem Daniel Craigi vastu - otse vastupidi. Eelmine ja
eriti see värske Bond on mulle olnud katsumused. Kuidas sa jätad pooleli. Kõik
ju on ära kannatanud ja kiitnud.
Tahtmine oli küll. Igav farss. Ballett nugadele ja automaatidele. Lava oli ilus. Kinotehniliselt kindlasti
meistriteos. Hingelt aga surnud asi. Võibolla (arvatavasti nii ongi) on viga ikka
minus. Teatud vananemisest tulenev rahutus ei lase kinofilme lihtsalt ja ilma
nõudliku vingumiseta nautida. Tahaks
loota, et mu poisid vaatavad 20 aasta pärast Skyfall-i kui tõelist retrot ja
vaatavad Daniel Craigi totakalt krampliku kuju umbes samade tunnetega kui mina
Sean Connoryt või Roger Moore-i vahest nooruspõlves vaatasin. Aga samas on ka
suhteliselt tõenäoline, et Sam Mendes on lavastanud täpselt sellise asja, mis
võimalikult palju raha sisse tooks ja noortepärane välja näeks. Javier Bardem
oli lihtsalt kohutav.
5.
