Death Race (2008)
http://www.imdb.com/title/tt0452608/

Aasta on 2016. Ameerika majandus on hävinud, lokkab kuritegevus ja vanglad on ülerahvastatud. Rahva rõõmuks ja televisiooni abil hakatakse vahendama otseülekandeid veristest võidusõitutest vangide vahel. Gladiaatoritele kohaselt lõpetavad enamus osalejaid võistluse traagiliselt. Mandunud ühiskonnas nauditakse ikka madalat meelelahutust. Kui selle filmi trailerit telerist näha õnnestus tundus ikka mage lugu olevat. Meeldivalt jõhkra näoga ja ülevoolava briti aksendiga Jason Statham mängib osavat autojuhti, kelle elu sõltub tema võidusõiduoskusest. Kui kellegile on tuttav film Riskikuller, siis tundub selline rollivalik väga tuttav. Kõlab sama huvitavalt ja üllatavalt kui reklaam kutsuks teid kinno vaatama uut filmi unelmate printsi kohtavast noorest prostituudist Julia Robertsiga peaosas. Kuid samas kui mehele üks roll nii hästi sobib, siis ei saa ka väga rängalt põruda. Ja roll Stathamile sobib, väga sobib. Film meenutab mõnusat ja värvilist muusikavideot, kus tempo kordagi ei lange. Ükski dialoog ei kesta üle poole minuti ja järgmine zhüzeekäik on raudse kindlusega etteaimatav. Kuigi paberilt lugedes on film väga madalalaubaline ja tühine on filmi peidetud väga peen inteligentne joon. Naljad on natuke naljakad ja karakterid on väga värvikad. Näiteks sadistliku vangladirektorit mängib seksikas keskealine daam, kes meenutab natuke kirjanik Kadri Kõusaart 20 aastat hiljem ja peategelase peamine konkurent on räp-laulja olekuga 2 meetrine mustanahaline mehemürakas, kes loeb kongis piiblit ja lõigub ennast zhiletiteraga ja on homoseksuaalsete kalduvustega. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui teid teie autohulludest sõbrad seda filmi vaatama kutsuvad, siis ei maksaks hakata välja mõtlema usutavat vabandust mitte tulemiseks vaid võtta elu ja filmikunsti natuke vabamalt ja kinos ära käia.

7.