Lapsena ma oleks jumaldanud seda filmi. Olin täielik hull selliste julmade mõõgafilmide järgi. Nüüd vaatasin kerge muigega. Pisut imelik film oli. Jube tõsiselt võtsid kõik oma asja. Isegi endisest bonditüdrukust venelanna üritas oma tumma nõia osas elu parimat rolli teha. Polnud nagu põhjust väga rabeleda. Filmi tähtsaim roll oli võimalikult palju mõõgavihinat ja surmakorinat fikseerida. Aga jah, samas midagi nagu oli. Neil Marshalli filmides on tavaliselt (kõigis kolmes mida näinud olen) alati midagi lahedalt omapärast olnud. Koopafilm on siiamaani üks lemmik õudukas.
5.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar