Suguvõsa koguneb mehe matustele. On naised, lapsed, onud, tädid, jne ja üks salapärane kääbus. Edasi läheb lahti hull mürgel. Pärast igat stseeni läheb kõik aina rohkem per...ee..tuksi. Vinti keeratakse viimase piirini üle. Tavaliselt panen sellised asjad varakult kinni. Närvid on sellised nõrgad piinlike olukordade suhtes. Seekord kannatasin ära. Õieti tegin. Film jäi väga osavalt sinna piiri, mida ma taluda suutsin. Mitmeid kordi tundsin, et gramm veel ja enam ei suuda...aga kohe tõmbas lavastaja maitsekalt hoogu maha, et kohe järgmises kohas jälle taluvuse piire katsetada. Ja nii lõpuni välja. Mõnusalt hullumeelne film oli kokkuvõttes. Päris britilik polnud, aga midagi sinnakanti. Näitlejad oli inglased, tegevuspaik inglismaa, aga film oli kuidagi ameerikalik. Vähemalt mulle tundus. Trailerit otsides sattusin kohutavale neegrivariandile antud asjast. Päris õudne oli. Umbes sama õudne kui Get Carteri mustanahaline versioon.
Blogimine tuleb kuidagi raskelt viimasel ajal. Sõnad ei taha kuidagi lahedaid lauseid moodustada.
6.
4 kommentaari:
Muide vaatasin just selle neegrivariandi ära ja siis uudishimust tõmbasin selle inglastega variandi ka. Ainuke vahe oligi nahavärvused nende kahe filmi vahel. Isegi dialoogid hakkasid sõnasõnalt korduma.
Kääbus tundub ka sama olevat
Neegrivariant on ikka väga halb. Väga väga halb.
Neegrivariant võrdlust ei kanna..vaid Spike Lee vast põlastab inglate versiooni ja näerab tõelise afro american resultaadi võidu üle.
Postita kommentaar