Crazy Heart (2009)

Raske südamega hakkasin vaatama. Mul on natuke allergiat sellistest udustest tüüpidest lugude vaatamise vastu. Hirmutas juba see, et eelmist Jeff Bridges-mängib-joodikut filmi jätsin pooleli (Tideland). Samas rääkis vaatamise poolt see, et Big Lebowski meeldis jälle väga.
Esimene pool filmist ajas natuke oksele. Tuli ekraanilt ninna see lõhn, mida tunnen kaupluses, kui mõni joodiku laadne olevus endale 2-te 2-liitrist bocki ostab. Mida edasi seda kergemaks läks. Tuli mängu sümpaatne naine ja läks pisut helgemaks.
Vahepeal külastas mind küsimus...Kuidas saab karmidele Texase meestele meeldida selline ilane muusika, mida esitavad sellised naiselikud ...võib lausa öelda nilbed ..mehed. Argipäeval lohistaksid nad selliseid perverte oma pick-upi järel kirikust mööda mäeotsa omakohtu mõistmisele. Aga kui laulu kuulevad, siis võdistavad põlved liigesest välja ja nutavad oma teksajaki märjaks.
Colin Farrell tegi ühe elu lahedama rolli ühe sellise poolhabemega tolgusena.

6.

Torn Curtain (1966)

Ameerika tuumafüüsik (Paul Newman) jookseb Ida-Saksamaa poole üle, kuna seal töötab väga tark doktor Lindt, kes on avastanud selle mida tema pole Ameerikas suutnud. Õnnetuseks jälitab tuumafüüsikut tema kihlatu (Julie Andrews)ja edasi läheb actioniks. Ida-Saksa politsei, kohaliku julgeolekutöötaja mõrvamine hädasunnil (peadpidi gaasiahjus hoidmise teel muide) jne. Oli palju Hitchcock-i kohti. Sellised jälitaja sammud tühjas rahvamuuseumis , sihtiv kööginuga ida-saksa talunaise käes jne. Need stseenid seisid kuidagi eraldi. Mõnusat filmitervikut ei tekkinud. Mis olen nüüd mina suurmeistrit kritiseerima. Õigustuseks kriitika kohta julgetakse väita, et talle endale ei meeldinud lõpptulemus ka mitte üks raas. Eriti ebaõnnestnuks pidas ta näitlejaid, kes talle stuudio poolt peale suruti. Ise ta oleks tahtnud Antony Perkinsit. Julgen siinkohal stuudio valikuga rohkem nõustuda. Perkins sobis ainult Psycho-sse.

5.

Maradona by Kusturica (2008)

Milline ülbus. Oled nagu küll kontinentaalse kuulsusega jugoslaavia kinomees, aga ikkagi lähed ja hakkad lihtsalt lambist tegema isiklikuks minevat dokumentaali sellisest mehest nagu Diego Maradona. Esimene filmipool häiris see "Kusturica teeb Maradonast" filmi tunne mind tugevalt. Kõik need võrdlused minu (tema) filmidele jms. Samuti on lame kasutada Monty Python-like vahelõike. Mida film edasi, seda rohkem sisse elasin. Oli õnnestunud päris lähedaks ohvriga saada. Vaatasin seda Maradonat. On ikka oinas küll. Samasugune sell nagu Matti Nykänen. Geenius spordiväljakul, aga ufo tsiviilelus. Maradonal vist vedas naisega rohkem. Samas tunnen selliste piinatud geeniuste vastu igavest ja sügavat sümpaatiat. Ei oleks minu lapsepõlv olnud sugugi nii hea, kui mul õrnas eas poleks olnud selliseid iidoleid. Kuigi mulle meeldis Paul Gasgoine-i värav Šotimaa vastu rohkem.

7.

Harry Potter and the Half-Blood Prince (2009)

Järjekordne Harry Potter film. Vaatasin ära. Midagi erilist öelda ei oska. Oli nagu ikka. Alla mingit enda latti ei langenud. Paar korda vaatasin kella. Kuigi seda mitte väga kurjalt. Eks ma kunagi vanas eas loen raamatud ka läbi. Siis kui filmid meelest lähevad. Need lähevad kindlasti meelest. Esimesi osasid ma peaaegu ei mäleta enam üldse.

5.

Voroshilovskiy strelok (1999)

Film mehest, pensionärist sõjaveteranist, elus on ainus päike ilus ja tubli tütretütar. Tütar on ka olemas, aga pisut nigu hukas. Ei midagi tõsist, selline tühine inimene kasvas. Aga tagasi tütretütrele juurde tulles, siis tütar on ilus, aus ja usin. Iga vanaisa unistus. Naabermaja jõledad noorukid, sellised heast perest ja ära hellitatud...teevad teate isegi mida. Õigussüsteem vanameest ei aita. Üks kolmest noorukist on politseiülemuse ainus poeg. Mätsitakse kinni. Vanamehel tule sõjaaegsete liistude juurde tagasi tulla. Müüb suvila ja ostab turult optilise sihikuga vintpüssi. Edasi juba juhtub teadagi mis. Mõtlesin siin terve päeva, mida film mulle rohkem meenutab, kas Clint Eastwoodi filmi Gran Torino või Voldemar Kuslapi kaaslust.

5.

Detsembrikuumus (2008)

Kinos mul seda filmi vaadata ei õnnestunud. Kanada helimehed olid filmi heliga midagi tõeliselt "andekat" ette võtnud, et mu rase naine palus pärast 10 minutit lahkuda. Kuuldavasti polnud ma ainus. Loomulikult jäid mulle need kunstipäraselt üles võetud algusekaadrid mitmeks kuuks kummitama.

Alustaks hoopis mujalt. Kunagi ammusel ja segastel asjaoludel nägin ühel juhuslikul oleng-puhkepausil telerist Asko Kase kursusetööd "Buddha of the North" või midagi sellist. Karp jäi päris lahti. Peda telerežii õppuri kohta oli väga väga võimas värk. Ah teate selline kung-fu film.

Nüüd siis oli võimalus näha sama mehe nö päris tööd. Anti raha ja praktilised kõik eesti näitlejad ..et mine ja tee. Kahju, et siis selline "raske" teema. Raske sellepärast, et eks maksja (riik) oota ikka sellist Nimed Marmortahvli laadis kinufilmi. Sellist, mis rahvuslasel pisara silma toob ja venelase valgustab. Noh, et saaks telerist vabariigi aastapäeval pärast paraadi näidata või siis Vene gümnaasiumis nö illustreeritud ajalooraamatuks.

Kahju mingis mõttes. Film mulle iseenesest meeldis. Tunda oli, et sama mees oli teinud. Teatud ameerikafilmilik. Põlev hobuvanker ja möllud värgid. Ei meeldinud sellised jubedad lapsikud tegelased ja jutuliinid, mis vägisi olid filmi poogitud (head venelased, isamaaline pagar). Filmi tempo oli sümpaatne. Kellegil (va Tõnu Kark) eriti lobiseda ei lastud.

Näitlejatest veel rääkides. Neid oli LIIGA PALJU. Krt ma saan aru, et kõik tahtsid sellises filmis mängida. Palju sa ikka tänapäeva vaesel ajal saad filmis mundrit kanda jne. Osad mängisid hästi (Malmstein, Tuisk, Teplenkov). Seda meeste karja, kes ei tahtnud kuidagi ühte filmi ära mahtuda tekkis mõte, et kus on eesti noored naisnäitljed? Enamus Eesti filmides neid eriti ei staari. Tavaliselt ikka võetakse mõni seksikas laulja. Noori meesnäitlejaid oskan ma nimetada pea 30 aga naisnäitlejaid ei tule esimese hooga üldse meelde.

5.

Mina olin siin (2008)

Päris hea Eesti film. Lugu siis sellest kuidas Eesti noored elavad. Täiesti usutav tundus. Hästi kirjutatud,lavastatud, näideldud. Oma 10 aastat tagasi sattusin oma tuttava kaudu paariks õhtuks sellisesse seltskonda. Seltskonnas olid 17 aastased poisid tüdrukud, üks viieteistaastane iludus ja üks alla kolmekümne elunäinud eksvang. Kõik toimus täpselt nagu selles filmis. Kõige vanem väärkohtles oma 15 aastast pruuti kuidas jaksas, Hollywoodi peldikus tarbiti sama vanema noormehe poolt toodud amfetamiini. Ja hommikul räägiti hirmsaid eelmise öö kogemusi. Kaua mina sellel orbiidil ei keerelnud, aga lõppes ikka kõik toredasti. 15 aastene jäi soomes poes vargusega vahele, ühe tüdruku kõik aknad visati kividega sisse ja 2 tüdrukut töötasid viimati jaapanis stripparitena.
Täna linnas jalutades vaatasin igat noorukit kui potentsiaalset narkodiileri teele sattunud oinast. Miks mitte.

8.

Brothers (2009)

Film kahest vennast. Üks on halb ja teine on hea. Üks on teel Afganistani järjekordsele sõdurikäigule ..teine on samas just vabanenud vanglast ennetähtaegselt.
Läheb nagu ikka sellistes filmides. Palju draamat ja üllatavaid sisulisi keerdkäike. Jim Sheridan juba lihtlabast filmi ei tee. Mind kahjuks jättis siiski pigem külmaks. Võibolla on sellest USA inimeste sõjatragöödiast liiga palju kirjutatud, pildistatud ja filmitud. Umbne oli vaadata. Oleks nagu juba näinud ja ei peaks enam vaatama. Eks kõigil ole raske. Toby McGuirre ja Jake Gyllenhaal on tõesti sarnased. Sobisid vendadeks küll.

5.

The Day the Earth Stood Still (2008)

No mis ma oskan öelda. Keskpärane. Mis sa ikka oskad tahta filmist, mille sisu võib kokku võtta lausega, et saabus üks ufo, kes tuli inimesi teavitama, et neid hävitatakse ära kui nad paremini ei käitu. Lasteaed. Näitlejad näitlesid ja effektid olid tehtud. Selleks, et midagi hinge läheks või siis vähemalt meelde jääks üle 2 nädala oli film liiga lihtne ja liiga lühike.

4.

The Blind Side (2009)

Film noorest, õnnetust ja väga väga suurst mustanahalisest poisist, kelle adopteerib Sandra Bullock ja tema pere. Noh jah, täpsemalt mingi ülitore naine ja tema lapsed ja mees. Ameerika on imelik koht. Mitusada aastat ahnust ja ameerika unenägu on bisness nii suureks läinud, et enne ülikooli astumist külastavad lapsendatud koljateid kurjad ametnikud, kes uurivad ja puurivad välja, kas mitte ei ole hea kristlase sees peidus kasuahne ärinaine, kes korjas suurekasvulise neegrilapse üles ainult sellepärast, et tollel on potentsiaali saada NFL-i ja sellega loomulikult miljonäriks. Päris karm kord neil seal. Isegi heateod on agentide uurida-puurida.
Sandra Bullock võitis jackbot-i. Sellisest filmirollist mängib iga endast lugupidav näitlejanna vähemalt oscari nominatsiooni välja. Bullock on meeldiv inimene, kes on mänginud ainult meeldivaid inimesi. Valik oli kindlasti produtsentide jaoks lihtne. Puhas inimine. Pole baaris kakelnud või ilma pesuta limusiinist väljunud. Meeldis ka mulle. Hea roll. Suutis nii imalat teemat inimlikult mängida. Kujutan ette pisarates koduperanaisi Detroidist Alaskani, kes õhkasid kinomajast lahkudes läbi pisarate abikaasale kõrva , et nii nunnu...adopteerime ka heasüdamliku afroameerika poisikluti.

Terve filmi ootasin, et kuna tuleb see kohustusliku "kõik läheb järsku ootamatult jube *****, et siis lõpus järsult happy endi poole söösta" kohta, aga seda päris ei tulndudki. Väga aitähh selle eest. Sellest ka nii kõrge hinne.

PS. 2010 aasta NFL-i hooaega ootan nüüd suurema huviga. Äkki isegi hoian esimest korda elus Ravensile pöialt. Krt päris jube võib olla noorel mehel sporti teha, kui sinust on juba film tehtud ja sinu ema mänginud inimene on oscari võitnud.

8.

Watchmen (2009)

Keegi oli saanud oma lemmikkoomiksi kallal hullata. Minule koomiksiteema on võõramast võõram. Ongi hea, saan rahulikult filmi vaadata. Alustuseks: Algustiitrid olid võimsad. Andsid märku, et film on tehniliselt hästi tehtud. Tegelikult võiks tiitrite eest ka oscareid jagada. Film oli suht kohutavalt pikk ja filmi tempo oli sama aeglane kui Tartu liiklus. Kokkuvõttes tuli see filmile kasuks. Sai pisut aega, et sisse elada ja naeruväärsetes kostüümides olevusi tõsiselt võtma hakata. Ütleks, et mõnusalt venis. Kindlasti on olemas mingi directors cut, mis on veel tunni võrra pikem. See sinine koll käis hirmsalt närvidele. Targutav ja ebameeldiv.

7.

A Serious Man (2009)

Minu jaoks film sellest, et elul pole mingit püha mõtet. Kõik otsad on alati lahti. Fatalism on alati kuskil varitsemas. Sa võid võtta vastu igasugu lahedaid otsuseid ja teha võimsaid plaane, aga päeva lõpuks on see kõik tore meelelahutus, mis aitab sul seda rasket asja kui elu huvitavalt elada. Kindlasti iga suvaline kristlik või muu religiooni küüsis olev kodanik näeb filmis otse vastupidist nägemust. Selles mõttes vendadele Coen-idele tuleb jälle au anda. Film on täiesti ja heasmõttes mitmeti mõistetav.

"Look at the parking lot, Larry"

Puuduseks oli vast see, et oli pisut igav ja tekitas tunde, et olen midagi sellist juba kusagil näinud. Puudus üllatusmoment.

6.

Turkish gambit (2005)

Ostsin kunagi selle filmi mingist Kiievi videourkast. Kuna see Akunini raamat meeldis mulle Fandorini sarjast kõige vähem, siis jäi see kinofilm ka riiulile seisma. Lisaks haimas süda halba, et see film ei tee raamatule kuidagi aud. Ja ei teinud ka. Väga ebaveenev näitemäng etteantud materjali järgi. Kordagi ei uskunud ma ühtegi asja, mis filmi tehti. Kordagi ei haaranud ekraanil nähtu mind sedavõrd, et oleks kuidagi tundnud ennast Türgi sõja aegses ajas või tegevustikus. No ei uskunud midagi. Isegi rongistseenis tundusid näitlejad mulle ennast õõtsutavatena, mitte rongisõidust vappuvatena. Vene kinos kasutatavad graafilised disainerid on masendavalt andetud. Tehnikat tunnevad aga maitsemeelega on midagi nihusti. Nii mannetuid "effekte" pole ammu näinud. Kõik selle oleks andeks andnud, aga kõige tähtsama puudus oli Fandorin. No ei olnud see mees minu jaoks see, mida olen raamatuid lugedes ette kujutanud. Menshikov "Riiginõunikus" oli Fandorin, aga see selles filmi kahjuks polnud mitte.

2.

The Contender (2009)

Poliitiline novell Ameerika roiskuvast kapitalismist. Palju häid näitlejaid. Nii ebaühtlast filmi polegi ammu näinud. Suht hea käsikiri. Suurepärased näitlejasooritus. Isegi Sam Elliot oli tohtinud oma hullud vuntsid maha ajada ja kanda natuke olulisemat rolli kui elutark monoloog filmi kulminatsioonis (Lennukimonoloog Up in the Airis, baarimonoloog Big Lebowskis). Isegi Christian Slater oli hea. Samas pole ma ammu kohanud nii nilbeid patriootilisi kõnesid, mida enamus osatäitjaid pidid filmi mingis järgus kõige odavama filmiviiuli saatel esitama. Oleks tahtnud köögist käärid tuua ja lõigata paar kohta filmist välja. Tänu sellele oleks tulnud päris normaalne film.

4.

Everybody`s Fine (2009)

Film masenduse sõpradele. Filmi alguses on juba päris selge, et keegi sureb raudselt ära ja pisarad ei jää kiskumata. De Niro on muidugi nii väärt mees, et teda võib vaadata isegi sellistes väikestes nutufilmides mõnuga. Kuigi sellised vanade meeste road-movied ei ole minu maitse, siis selle kinofilmi tunnustuseks pean ütlema, et oli piiri peetud ja liiga läägeks kordagi ei mindud.

6.

In the Heat of the Night (1997)

hhttp://www.imdb.com/title/tt0061811/

Vaatasin huvist fakti vastu, et mis film oli parem aastal 1967 kui Graduate. Päris hea filmiaasta tundus olevat. Film rääkis 60-ndate aastate Missisipi osariigi väikelinnast, kus toimus mõrv. Politseipatrull leidis raudteejaamast ülikonnas neegri, mis tolleaegses lõunaosariikide politsei õpperaamatus kvalifitseerus automaatselt kahtulusalusena. Mustanahaline noorhärra pandi loomulikult raudu ja tiriti jaoskonda, kus selgus, et tegemist on Philadelphia politsei mõrvarühma ühe terasema liikmega. Segastel asjaoludel jääb ta klu-klux-klaniliku väikelinna rassistlikule politseile appi mõrva uurima. Kujutan ette kuidas tollel ajal mõjus selline film provokatsiooni ja revolutsioonina. Neegerpolitseinik 60 aastate lõunas mõjus UFO-na või pornograafiana. Sidney Poitier oli võimas. Jõuline ja konkreetne. Valged maakonnainimesed meenutasid samas liiga lähedalt sugulastega tehtud lapsi.
Film ise oli ka paras kunstiteos. Miks muidu on võimalik tänapäeval sellisel teemal tehtud filmist minul vaimustuda.

8.

Sunshine Cleaning (2008)

http://www.imdb.com/title/tt0862846/

Mõnus lihtne lugu. Südamlik võib lausa öelda. Viiulit ei kääksutatud ja pisarad ei voolanud ojadena. Filmi aines oleks andnud küllalt selleks alust. Ju siis oli piisavalt iseseisev film. Head näitlejad ja huvitav töö. Naisele ka meeldis. Ameerikas osatakse ka asju teha kui püütakse ja marketingi inimene on näiteks puhkusel vms.

7.

Burnt by the Sun (1994)

http://www.imdb.com/title/tt0111579/

Tellisin lausa amazonist selle filmi. Ja ei kahetse. Kui Tartu vaimu olemasolusse ma väga tõsiselt ei suhtu, siis mingi vene hing tundub olevat olemas küll. Võibolla päriselt ei ole, aga klassikalises vene kirjanduses ja heas vene filmis on see käegakatsutavalt olemas. Suvaline tänavavenelane on tavaline inimene ilma metafüüsilise aura ja vaimuta. Film oli mõnus. Suvaline Tšehhovi näidend toodus revolutsioonijärgsesse aega. Kodusõja kindral on abiellunud endisesse maaaristrokraatiasse. Elab õnnelikult erukangelase elu oma noore naise ja selle tsaariaegse perekonnaga. Vaidlevad vahest teemal kumb on parem, kas tsaariaegne elu või nõukoguaegne. Vaidlus on inteligentne ja selle katkestab teenija prantsuskeelne kutse lõunale. Kahe ajastu meeldiv skisofreenia. Saabub külla endine perekonna kasvandik ja naise nooruspõlve armastus. Peagi selgub, et nüüdsel ajal on tegemist NKVD töötajaga, kes saabub paar päeva ennem vahistamiskomandot, et kangelaskindralil silma peal hoida. Elavad paar viimast päeva veel idülli. Pinge tõuseb, aga kordagi ei näita keegi välja, et katastroof on saabumas. Näitlejatööd on suurepärased. Kõik püssid teevad neljanda vaatuse lõpus pauku. Mihkalkov ja Menshikov on nagu Venemaa Kibuspuu ja Krjukov. Lõpp läks pisut poosetamiseks. Seega panen 10 asemel 9.

9.

Good (2008)

http://www.imdb.com/title/tt0436364/

Suhteliselt samasugune film, kui mõni aeg tagasi vaadatud "Amen". Film sellest kuidas kurjus neelab sujuvalt alla heatahtliku kuid nõrga iseloomuga inimese ja teeb temast enda liitlase. Filmi alguses on Viggo Mortensen meeldiv prantsuskeele õppejõud Berliini ülikoolis. Filmi lõpus, aga SS mundris ebakindel ohvitser koonduslaagris ekslemas. Vahepeale jääb karjäär parteis, juudist sõbra poolreetmine ja enesekaotus. Filmis oli minujaoks natuke liigapalju melodraamat. Costa-Gavrase film meeldis mulle rohkem.

6.

The Graduate (1967)

http://www.imdb.com/title/tt0061722/

Suhteliselt perfektne kinofilm. Ilmetlusväärne on vaadata, midagi suurepärast. Suurepärane oli just teostus. Sisu oli selline pisut lihtsameelne ja labane. Mõistan. Olid teised ajad. 67-ndal võis 21 aastast meest võrgutav 36 aastane naine ikka räigelt revolutsioonilisena kinolinal. Nüüd paraku mitte eriti. Vinge oli just film filmina. Lust oli vaadata. Teos. Jah ..noh...selgus, milleks Simon ja Garfunkel hästi sobisid. Näitemeisterlikusest annab aimu ka see, et Hoffman oli ainutl 6 aastat Bancroftist vanem:)

9.

Armored (2009)

http://www.imdb.com/title/tt0913354/

Langevad actiontähed ja krooniliesed kõrvalosatäitjad said oma actionfilmi. Rahaveok ja tema karmikoelised juhid grupiplaani pidamas...iseenesest täiesti lootusandev teema põnevusfilmiks. Näitjejate meeskond oli ka paljulubav. Sisuliselt kukkus film suht varajases staadimus kokku. Oli tüütu, ebausutav ja etteaimatav. Näiteks kui peaosaline "hiilis" minema ja ronis lagunenud tehasehoone pööningule, samal ajal kui pahad mehed raudust murdsid, siis tema luugist väljumise ajal tahtsin kisendada, et nüüd ta paneb selle kolksuga kinni ja kõik kuulevad...ja läkski nii.

3.

Noble Son (2007)

http://www.imdb.com/title/tt0483756/

Muusikavideolik põnevusfilm isast, pojast, inimröövist ja Nobeli preemiast. Väga värviline ja närviline, aga õnneks pisut vaimukas ja stiilne. Alan Rickman-ile meeldis vist väga mölakat mängida. Mõnules. Danny DeVito ja Bill Pullmaniga oli tore jällekohtumine. Midagi püsivat hinge ei jäänud, aga samas kulutatud ajast põrmugi kahju polnud. Tore meelelahutus.

6.

Up in the Air (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1193138/

"Ilus" lugu natuke õilsa hingega mölakast, kes elab lennujaamas, kus lennumasinad viivad teda kõikjale ameerikasse, kus tema ülesandeks on vallandada töötajaid, kelle oma ülemused on selleks raskeks tööks liiga pussy-d. Selle teekonna jooksul elab kangelane läbi mitmeid siseheitlusi ja tunnetab raskelt oma tänamatu aga vajaliku töö nukrust ja jätkusuutmatust. Issand...nuta või silmad peast. Natuke pani leebem olema filmi suhtes hiljuti läbitud aastad, kus on tulnud pooled inimesed ära koondada ilma, et nad kodulähedalt sillalt vette hüppuksid. Aga sellel eesmärgil paisatigi see film turule, et paljud ja paljud saaksid samastuda ja nutta. Eesti Coca-Cola juhtkond leidis sellest filmist eriti kummalise inspiratsiooni. Viis töötajad seda nö töötajasõbraliku firma lipu all kinno vaatama ja järgmisel päeva koondas nad ära. Päris kummaline. Tekkisid mõtted, et võibolla on hoopis inimlikum inimesi sms-iga koondada. Selline võltsinimlikus on vast isegi jäledam kui aus julmus. Film oli paras õudne ja ilane. Ei meeldinud. Muusika oli eriti vastik. Selline poolkõva tänapäeva Simon ja Garfunkel ja Bob Dylane koopia.

4.

The Box (2009)

http://www.imdb.com/title/tt0362478/


Nii segane lugu ei olnud kui Donnie Darko. Põnevust oli. Istusin vaikselt ja vaatasin. Külmiku järgi väga ei igatsenud. Lugu ise oli pisut ülemoraliseeriv. Õhustik ja meeleolu olid samas väga õnnestunud. Tore, et mingit Mark Wahlbergi või Nicolas Cage-i polnud peaossa castitud. Frank Langella oli võimas. Isegi tema grimm oli võimas. Lõpp oli imal ja segane.

5.

Butterfly on a Wheel (2007)
http://www.imdb.com/title/tt0489664/

Vähenõudlik ja kunstivaene põnevik Hollywoodist. Täpselt see, mida on vaja vaadata neljapäeviti pärast väsitavat tööpäeva ja pärast lapsele putru söötmist. Film oli küllaltki hea omas liigas. Etteaimatavuse kohapealt peaks ütlema, et oli ainult mõni minut ette aimatav. Pierce Brosnam oli päris tore paha mehena. Mitmekülgne inimene, mõjub isegi usutavalt. Minu "Kõik läheb täiesti ******" filmide edetabelis jääb ta, aga esikohal olevast David Fincher-i The Game-ist päris kõvasti maha.

6.

Bullets Over Broadway (1994)
http://www.imdb.com/title/tt0109348/

Kohutavalt hea stsenaarium. Isegi nii hea, et Woody Allan sai oscari selle eest. Minu maitsele oli see liiga hea. Liiga tihe tekst ja liiga palju vaimukaid jutukurve. Lühidalt: Virelev näitekirjanik vireleb, siis tekib ootamatu võimalus lavastada oma viimane näidend Broadwayl, aga...
Agaks on see, et etenduse eest maksab maafiaboss ja tingimuseks, et selle bossi ülimalt ebameeldiva häälega ja andetu tüdruksõber peab selles mängima. Tüdruksõbrala antakse proovide ajaks kaasa üks ustav maafiasõdur, kes hakkab tegema näidendis parandusi ja avastab endas geniaalse kirjaniku. Nüüd tekib tal probleem, et tema kunstiteost ei sobi ometi esitama, see andetu bossi pruut...

Pagana keeruline lugu. Noh Woody Alleni film peabki olema keeruline. Põhjus, miks ma mütsi õhku ei loobi ja hurraa ei karju on see, et mulle ei meeldi teatrist ja teatris tehtud filmid. Pisut sellised kunstlikud ja võltsid. John Cusack pole ka kunagi meeldinud.

7.

Dead snow (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1278340/

Kui küsida, miks va vaatan sellist filmi, siis loomulikult sellepärast, et saksa mundris ükskõik-mida on lahe vaadata. Vaataks täiesti kinematograafilisest huvist ka suvalist pornokat kus natsid osalevad. Hugo Boss tegi ikka head tööd. Film igavikulisel teemal: Grupp noori läheb üksildasse kohta nädalavahetust veetma ja oh õudust, sellel kohal lasub kohhhhutav needus. Ja läheb lahti. Filmi laituseks pean ütlema, et esimese zombie ilmumiseni läks neetult kaua aega. Vaevlesin igavusest. Pinge kruvimine läks tõsiselt liiale. Aga hetkest kui kõdunevad ja mõnusalt urisevad natsi-zombied areenile astusid oli mõnus mõtetu õhtusisustus.

5.

Zoolander (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0196229/


Tavaliselt ma jätan sellised filmid pooleli. Ben Stiller on koomik, kes tundub naljakas umbes 5 minutit või poolteist sketši. Tropic Thunderiga läks, mul pooleli jätmine kiiresti. Jube õudne ja piinlik jama. Zoolanderi puhul vist teema köitis rohkem. Põhjuseks vist see, et minust sõltumatutel asjaoludel olen pidanud vaatama ära kõik kümme ameerika supermodelli tõsielusarja hooaega (naine on ilgem fänn)ja naljad tundusid nii elulised ja natuke isegi vaimukad. Juba filmi põhiliin oli natuke vaimukas. Moetöösturite vandenõu, et mõrvata Malaisia peaminister, kes tahab piirata odava tööjõu (orjatööjõu) kasutamist riigis. Noh filmi kohta midagi väga head öelda kahjuks ei saa, aga samas olid omad kohad, mis ajasid naerma. Suutsin lõpuni vaadata ja väga ei kahetse.

4.

The Road (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0898367/

Julgen jääda skeptiliseks teooria suhtes, et kui toimub midagi katastroofilaadselt, siis muutuvad osad inimesed röövloomadeks ja osad pühakuteks. Võibolla ameerikas tõesti. Kujutan ette, et vähemalt Saksamaal säilib elementaarne kord ja talutav rongiliiklus. Inimene on nutikas olevus. Kes mind ikka saab takistada idealistlik olemast.

Filmi juures meeldis:
1)Ärasöömist ei näidatud
2)Mõtetut vägivalda oli väga väga vähe
3)Lõpp oli positiivne. Läks hästi kontrasti selle kohutava masendusega, millega 99% filmi silma paistis.

Filmimuusika oli jubedus. Saan aru, et isa ja poja võitlus elu ja väärikuse nimel on tõsine ja väheoptimistlik teema, aga miks on vaja seda ka pideva matusemuusikaga korrutada. Selline soundtrack hakkab vaimse tervise peale.

6.

Napoleon Dynamite (2004)
http://www.imdb.com/title/tt0374900/


Puperteet on vastik. Vähemalt minul on selline kindel veendumus. See film oli just nii vastik kui on puberteet. Vaatad seda ja saad aru, et on päris hea film, aga samas natuke hakkab kõhus keerama. Tulevad paljud juba unustatud lõhnad ja tunded meelde, mida sai viimati tajutud 20 aastat tagasi. Päris õudne aeg võis olla. Aga see veendumus kinnistus, et kõige paljulubavamad tüübid on need, kes koolis on veidrikud ja nohikud. Enamus quaterbackidest saavada jobud.

6.

Scoop (2006)
http://www.imdb.com/title/tt0457513/

Üks mitte just suurepärane Woody Alleni film. Karta on, et seda vaadates jõudis ta veendumusele, et on piisavalt vana ja näitlemises ta noortega sammu pidada ei jõua. Rohkem pole ta ekraanile ise roninud. On otsinud mõne kõbusama vanamehe ennast mängima. Jalgu jäi ta natuke küll. Oli vahepeal lausa tüütu. Aga suure fännina vaatasin ilusasti lõpuni ja aplodeerisin truult.

5.

Zodiac(2007)
http://www.imdb.com/title/tt0443706/

3 aastat olen mõelnud, miks ma pean vaatama kahe ja pooletunnist filmi tabamatu sarimõrvari tabamisest. Pole nagu pointi. Kõik teavad, et Zodiaci ei saadud kätte. Aga tuli vastav tuju ja vaadatud sai. See "variant", mille film lõpuks välja pakkus tundus mulle pehmelt öelda väheveenev. Aga tühja sellest. Film tõestas, et hea režisöör suudab ka mittemillestki põneva filmi teha. Need 2 1/2 tundi möödusid täisesti märkamatult ja nauditavalt. Arvatakse, et ameerikalik lugu lõppeb happy end-iga, siis eksitakse. Tõeline ameerika lugu lõpeb müsteeriumiga. Mida rohkem otsi lahti jääb, seda parem. Võtke näiteks JFK mõrvamine või Jimmy Hoffa kadumine.

7.

Luftslotter som sprängdes (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1343097/


Nüüd on siis kõik vaadatud. Teatud kergendus on sellest. Ausalt öelda, siis ikka muutus pisut tüütuks. Kolmas osa oli küll natuke parem kui teine, aga esimesest osast jäi ikka kaugele. Kolmas oli selline rahulik kohtudraama. Vanad rootsi mehed näevad välja kui nõukoguaegsed eesti koomikud. Kokkuvõttes oli triloogia parimal juhul meeldiv meelelahutus. Kui poleks leitud nii lahedat tütarlast peaossa, siis oleks keskpärane jant olnud. Ajakirjanikud oli liiga uurivad, pahad olid liiga pahad ja head olid liiga head. Pisut primitiivne.

6.

Flickan som lekte med elden (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1216487/


Huviga oodatud vaatamine. Esimene osa oli paljulubav. Teine osa kippus pisut seebiooperiks. Kui hakkavad sisse tulema sellised "üllatavad" liinid nagu "Ta on tegelikult sinu isa" või "Tema on päriselt sinu vend", siis muutub film natuke naeruväärseks ja mitteusutavaks. Sellest saab Hollywood ässa variandi teha. Angelina Jolie ja Tom Hanksiga. Kui esimene osa oli korralik jäine krimka, siis teine osa meenutas kahjuks natuke Dan Brown-i šedöövreid. Kui Noomi Rapace nii huvitav välja ei näeks, siis vist oleks pettunud. Kokkuvõttes vaatasin huviga, aga esimese osaga võrreldavat elamust ei saanud.

6.

Sherlock Holmes (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0988045/

Lapsepõlv ENSV-s on mind natuke "rikkunud". Sherlock Holmes ja doktor Watson on minujaoks jäädavalt need mehed, kes NL-du variandis. Selles Guy Ritchie versioonis karglev mees minule Sherlockit ei meenutanud. Oli selline Charlie Chaplini ja Jackie Chani vahepealne kuju. Watson oli enamvähem. Holmes on minujaoks ikka detektiiv, mitte tänavakakleja. Kaklemise ja sahmimise vahel ei jäänud Downey jr-i mängitud karakteril eriti mahti öelda "Elementaarne Watson".

5.

Red Riding: In the Year of Our Lord 1974 (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1259574/

Üks järjekordne kriminaalne triloogia. Algus on tore: vanaaegsete soengutega ja põhja-inglise aksenti raiuvad vuntsidega mehed,kadunud lapsed, noor söekas krimireporter,jne. Siis vajub film vaikselt ära. Muutub tüütuks. Ei teagi, kas ülejäänud osad leiavad vaatamist.

5.

District 9 (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1136608/

Märtsis olen vaadanud väga palju filme. Osad on päris head olnud. Kuid see oli nüüd küll kõige parem. Pole ammu, midagi nii suure isuga vaadanud. Uskumatu, et kummaliste tulnukatega lugu Lõuna-Aafrikas saab nii huvitav olla. Aga oli. Mõnus räpane realism. Imetlusväärne oli kuidas saavad sellised naeruväärsed ufod tunduda poole filmi pealt isiksustena ja nendele on võimalik südamest kaasa elada. Lõuna-Aafrikat tulnukavastse rassismi taimelavaks valimine oli ka vaimukas. Mulle meeldis rohkem kui Hurt Locker, aga samas arusaadav, miks oscarid läksid läksid nii nagu läksid.

9.

Enemy of the State (1998)
http://www.imdb.com/title/tt0120660/

Alati kui telerist tuleb jään vaatama ja kanalit ei vaheta. Peaaegu täislikuseni viidud põnevusfilm. Kõik on paigas, tempo on oivaline, pahad on usutavad, kõrvalosas on Gene Hackman. Will Smith on sümpaatne näitleja. Just loodud sellise filmi jaoks. Kindlasti ei lähe film filmiajaloos vitriinile väljapanekule, kuid Hollywoodi kohta superfilm.

7.

Amen. (2002)
http://www.imdb.com/title/tt0280653/

Pärast "Missingut" otsisin, mida Costa-Gavras tänapäeval on teinud. Leidsin midagi sellist. Armas kammerlik lugu tublist SS-ohvitserist keemiadoktorist, kelle leiutatud putukamürk võetakse hoopis jubedamasse kasutusse. Tubli kristlasene tekitab, see temas õudu ja viimases hädas üritab ta jubedat saladust paavstile teatavaks teha. Ega see lugu hästi ei lõppe. Aga müts maha režisööri ees. Kuidas saab ilma raha põletamata teha head filmi. Kuidas saab üks sama rong filmis kümneid kordi sõita kaadris ja sul ei lähe süda pahaks. Eesti kultuurkapitalipeal elavad noored filmitegijad peaksid õppima sellest filmist.

7.

Righteous Kill (2008)
http://www.imdb.com/title/tt1034331/

Pisut igavavõitu ja pisut etteaimatav ja pisut liiga keeruline. Kuid vanu staare on alati au vaadelda. De Niro ja Pacino on küll natuke parem enne ületanud, aga ikkagi..kui tuleb enamvähem normaalne stsenaarium, siis nemad juba halvasti ei tee. Eelmise filmi mõjul mõtlesin õlgu võdistades, kuidas see film Nicolas Cage-iga peaosas oleks olnud. Noh võibolla oleks olnud just tema osa. Siin ei pidanud väga lonkamist teesklema või niipaljusid ilmekaid näoilmeid esile manama.

6.

The Bad Lieutenant: Port of Call -New Orleans (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1095217/

Õpetlik näide, kus tuleb kuulata tuttavaid inimesi, mitte lähtuda kõhutundest. Film tundus paberil täiesti talutav. Krimka, New Orleans, Nicolas Cage, Val Kilmer..jne.
50 minutit filmi vaadates olin kaotanud igasuguse lootuse. Olin sattunud lõksu. Raiskasin oma elust üha uusi minuteid. Oleks pidanud olema hoolsam. Teinekord kui üks imelik euroopa režisöör teeb oma versiooni väga kummalise mehe Abel Ferrera filmist ja paneb peaossa Nicolas Cage..siis tuleb joosta vastassuunas. Cage oli farss. Täiesti mitteusutav ja väheveenev. Pole ammu nii piinlik olnud filmi vaadates. Pean tunnistama, et Sean Penni vaimselt vähearenenud inimest või homoseksuaali mängimas vaadata oli isegi vähem häirivam. Sean Penn on vähemalt hea näitleja, kuigi mulle üldse ei meeldi, siis Cage on kohutavalt vilets. Mängigu edasi natuke ohmakaid pereinimesi, kes peavad maailma päästma. See on tema piimaklaas. Huh. Peaks järgmiseks, midagi head ja sügavat vaatama, muidu läheb kinoisu täitsa ära.

1.

Old Dogs(2009)
http://www.imdb.com/title/tt0976238/

Paha karmaga film. Filmi algust lükati kolm korda edasi. Kõigepealt suri Bernie Mac kopsupõletiku, siis suri John Travoltal poeg ära ja siis sai Robin Williams südamerabanduse laadse asja. Õudne mõelda kui õudsalt lustakas ja ümaranurkne film ise oli. Tunnen kõikidele asjaosalistele kaasa. Õnneks uurisin need faktid välja pärast filmi vaatamist. Tänu sellele sain isegi paar korda naeru turtsatada.

4.

Gothika (2003)
http://www.imdb.com/title/tt0348836/

Film, mis on mingil põhjusel alati minu vaatamisväljast ära lupsanud. Tundus olevat, selline lihtsameelne ja tore hollywoodithriller, milles mängivad toredad näitlejad ja toimub hullumajas. Minupuhul puhas must-see. Jäingi reedel kauemaks üles ja vaatasin telerit. Mulle vist üllatused ei meeldi. Sain täpselt sellise filmi nagu olin arvanud ja olin väga rahul.

5.

The Hurt Locker (2008)
http://www.imdb.com/title/tt0887912/

2 võimalust. Kas öelda, et tore, et nii lihtne film võitis niipalju oscareid või siis käituda tüüpilise eestlasena pärast Eurovisiooni eelvooru ja öelda, et kas ikka see film oli väärt seda aasta parima tiitlit. Noh, ega vist ei olnud. Aga vähemalt ei võitnud, mingi nilbe eepos, nagu näiteks Avatar vms. See, et tänapäevane sõda Iraagi nimelises riigis toimub rõõmustab kindlapeale producer-eid, kuna iga sellise sõjafilmi saaks hea tahtmise juures ka valmis filmida Harku karjääris. Kasumlikus kargab lakke. Vaatajana on see muidugi kurb. Kõrbevormis sõdurid pole nii ilusad ja noh ei maksa väita vastu, et verist vaatemängu ei ole meeldivam vaadata Prantsusmaa metsas või Vieetnami džunglis. Veri tolmus mõjub nõrgalt.

Film ise oli suht talutav. Peaosaline meenutas jubedalt noort John Belushit. See, et palutakse kuulsaid näitlejaid filmi surema, see tundus olevat pisut odav trikk.

7.

Whiteout (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0365929/

Paberil tundus väga normaalne märulfilm olevat. Võibolla mulle ei meeldi naiskangelased, aga film jättis külmaks. Ilusti ja püüdlikult tehtud. Selline konveiertoodang tundus. Ei erinenud mõne primetime-i seriaali sisusügavusest. Pahad mehed olid igavad. Loomulikult ma arvasin, ära, et muhe vanamees arst on tegelikult lurjus. See oli nii etteaimatav. Ja siis veel jäi suhteliselt täiesti arusaamatuks, kes helistas relvakaupmehele ja pakkus mida. Teematnid olid ju. A võibolla ei jälginud ma piisavalt pühendunult. Midagi ma sellest tunnist ja neljakümnest minutist endale ei saanud. Tähendab, et oli vist raisatud aeg. No mida arvata filmist, mis teatab vaatajatele: "Antartika, väga väga külm koht".

3.

Missing (1982)
http://www.imdb.com/title/tt0084335/

Sellist filmi vaadates lähevad mõtted sellele, et matemaatiliselt on tõenäoline, et veel minu eluajal näevad mu silmad sündmusi, kus Tallinna tänavatel patrullivad kaitseliidu malevad, A le Coq Arena on muudetud suureks vanglaks, kus Kapo inimesi piinab ja hukkab ja varahommikul jookseb Narva mnt ja Raua tänava ristis asfaldil verest tühjaks pruunis ülikonnas mees, kes ei jõudnud komandanditunniks vist koju. Ühesõnaga keerulised ajad.

Film ise oli vaikne ja võimas. Jack Lemmon mängis hinge seest välja. Oscarist jäi kahjuks ilma, kuna oli raske aasta. Palju surematuid filme.

9.

Fantastic Mr.Fox (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0432283/


Kui "Oota Sa!" hunt-jänes ja võibolla natuke ka potsataja-gena välja arvata, siis olen suhteliselt jäiselt suhtunud joonis- ja nukufilmidesse, kus staarivad inimriideid kandvad loomad. Lapsik või nii. Kõik need Lotte-d jne. Selle filmi vastu olen lahkem. Kuna autor on Wes Anderson. Kes teeb häid asju. Polnud üldse vaatamist kahetsema panev ka see film. See peaosa rebane oli liiga George Clooney, see käis närvidele...aga anname andeks ja kiidame heaks:)

Lemmik tsitaat: Redemption? Sure. But in the end, he's just another dead rat in a garbage pail behind a Chinese restaurant.

6.

Capitalism: A Love Story (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1232207/

Moore on geenius. Näide: Kuidas saab sellist võsapetsi teha niimoodi, et mina, kes ei suuda sotsiaalpornot silmaotsas sallida (tekib pesuehtne oksereflekts)vaatan Moore-i filme alati vabatahtlikult ja natuke hullumeelne naeratus näol. Loomulikult ei ole kõik asjad nii "p***e* kui MM üritab meile näidata, aga noh ega need asjad maailmas väga head nüüd ka ei ole. Vahest kardan, et minus on ikka peidus selline salakommunist. Noh ütleme, siis nii, et salakapitalisti minus kindlasti peidus pole.
Andeka inimese töö.

8.

Thirst (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0762073/


Nüüd siis päris vampiirifilm kohe otsa. Selline mõte tekkis keset filmi, et kui su tütar tahab näitlejaks õppida, siis pead arvestama olukorraga, et sa pead nägema vaatepilti, kus üks mees imeb tema varvast ja tema imeb mehe näppu...palju imelike mõtteid tekkis selles suunas.

Sellist luristamist oli filmis palju palju. Loomulikult ei imetud enamuskordadel üldse süütult näppu. Natuke vist liigagi. Hakkas mingi hetk tüütama. Natuke liiga lüüriline ja moraliseeriv oli ka. Aga vinguda väga tegelikult ei maksa. Film oli hea. Detailselt läbitöödatud. Twilight seeria on selle kõrval väga mage. Kohe algus oli sümpaatne stseen, kus haiglas peatus haige mehe süda. Saabus doktor. Ei mingit ebaväärikat tormamist. Uskumatult rahulikult, aga kindlalt sammus doktor haigeni ja ütles vajaliku Džaulide hulga, mida tuleb läbi elektriliste südamestimulaatorite haige mehe rinda lasta.

8.

New Moon (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1259571/


Nõudis parajat eneseületamist seda vaatama hakata. Hirm oli, et tuleb sealt sellist kohutavat sousti. Kunstveri, lurin...silmipimestavad arvutieffektid...
Kaugeltki mitte. Effektitsemist ette ei saa heita. Film oli lihtsalt pisut igavam, kui esimine osa. Selliste müstiliste triloogiate (Võtke kasvõi Sõrmuste isand) kõige tugevam külg on alati sissejuhatus ja pinge kruvimine. Ülejäänud on juba pisut lapsik ja tüütu.

4.