laupäev, jaanuar 08, 2011

Hukkunud alpinisti hotell (1979)


Imelik, et nõuka ajal mulle see film väga ei meeldinud. Nüüd vaadatuna meeldis lausa väga. Tundus kuidagi täiuslik. Vist selle pärast, et lapsena vaatad teisi asju. Seekord tundus võimas just õhustik, mis oli loodud. Päikesest pimestunud spordibaas..ümmargused valged lambid, mida siiani võib leida remontimata külakeskustest..vuntsid...hullumeelsed tantsunumbrid...harrsion-fordilik lätlane peaosas...Sulev Luik...tulnukad. Võimas komplekt. Hea, et enamus rolle lätlastele anti. Kuidagi värske oli võõraid nägusid tulnukatena näha. Sulev Luik tundus nagunii koguaeg tulnukana. Ulme üldse nõukogude aeg sobis. Kahju, et seda rohkem ei viljeletud. See elu oligi paras ulme siis.

9.

1 kommentaar:

GuidoMukk ütles ...

Vaatasin ka suht viimastest ndates. selle asja uuesti..hullumeelne lugu. Ulmekatesse suhtus idablokk üldse tõsiselt kutsusid kokku parimatest parimad ja panid naabritega tihti pead kokku.
Muusika siiani kummitama jäänud