Ajakirjanikest väga palju häid film ei tehta. Kui midagi tehakse, siis sisaldavad nad kümnete kaupa naeruväärseid klišeid. See oli enamvähem. Piinlik ei hakanud. Ise pole kahjuks julgust või mahti leidnud end mõnda kriisikoldesse sokutada. Ei tea muidugi mida tulevik toob, aga tundub, et jäängi konflikte telerist vaatama. Samas on suht nõme teha eluohtlikut tööd, näha tõelist inimliku kannatust, aga õhtul pannakse ikka sinu hingematvast uudisest ettepoole uudis kuningliku onupoja lahutusest. WTS on sellest jubedast balkani sõjast üks väheseid ingliskeelseid filme. See sõda oli vist tõesti nii jäle, et Hollywoodil pole eriti tahtmist oma käsi sellega määrida. WTS peab eelkõige kiitma suurepärase õhustiku loomise eest. Päris raju on elada igapäevaelu sellises kohas nagu ümber piiratud Sarajevos. Iga peatus jalapuhkamiseks võib lõppeda kuuliga peas. Tõenäosus ei ole väga suur, aga kindlasti kümneid kordi suurem kui lotoga võita. See tunne kandus filmist väga kiiresti minuni üle. Iga filmikaadris ootasin seda hetke kui snaiprikuul tegelast ootamatult tabab. Vingelt olid kokku miksitud dokumentaalsed ja lavastatud kaadrid.
6.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar